vererõhust

Vererõhk on vere surve veresooneseintele. Seda mõõdetakse kahes väärtuses: süstoolne vererõhk ja diastoolne vererõhk. Süstoolne vererõhk on kõrgeim surve, mis tekib südame kokkutõmbumisel, ja diastoolne vererõhk on madalaim surve, mis tekib südame lõdvestumisel. Vererõhku mõõdetakse millimeetrites elavhõbedas (mmHg).

Normaalne vererõhk on tavaliselt alla 120/80 mmHg. Kõrge vererõhk, mida nimetatakse hüpertensiooniks, on seisund, kus vererõhk on pidevalt kõrge. Hüpertensioon võib suurendada südamehaiguste, insuldi ja neeruhäirete riski. Madal vererõhk, mida nimetatakse hüpotensiooniks, on seisund, kus vererõhk on pidevalt madal. Hüpotensioon võib põhjustada pearinglust, nõrkust ja minestamist.

Vererõhku võivad mõjutada mitmed tegurid, sealhulgas vanus, geneetika, elustiil ja teatud meditsiinilised seisundid. Tervislik eluviis, sealhulgas tasakaalustatud toitumine, regulaarne füüsiline koormus, alkoholi tarbimise piiramine ja suitsetamisest loobumine, võib aidata vererõhku kontrolli all hoida. Mõnel juhul võib vererõhu ravimiseks olla vajalik ravimite kasutamine. Regulaarne vererõhu kontrollimine on oluline tervise säilitamiseks.