veojõu

Veojõud on jõu suurus, mida rakendatakse keha liigutamiseks või kiirendamiseks. Sõidukite kontekstis tähistab veojõud jõudu, mida mootor ja ülekanded rakendavad ratastele, et liikuda edasi. Veojõud sõltub mitmest tegurist ning see mõjutab kiirendust, tõusude ületamist ja üldist manööverdamisvõimet.

Veojõud sõltub peamiselt mootorvõimsusest ja ülekandest, rataste raadiusest, koorma jaotusest ning teepinnase haarduvusest. Need tegurid määravad, kui suur veojõud on algul kättesaadav ja kui suur kiirendus või tõus on võimalik. Tegelik veojõud arvestab sageli haardumist ning mootori poolt toodetavat eralduvat võimsust; praktikas tuleb arvesse võtta ka libisemist ja juhitavuse piiranguid.

Füüsikaline alus on järgmine: kui mootor tekitab pöördemomendi τ ratta ümber ja r on ratta raadius, tangentsiaalne jõud kontaktpinnal on F = τ / r. Tegelik veojõud on piiratud haardumisega: F_adhesion = μ N, kus μ on haarduvuse koefitsient ja N on normaaljõud (koormus ratastele). Seetõttu on tegelik veojõud min(F_adhesion, F_m), kus F_m = τ / r. Erinevused selles suhtes ilmnevad eriti libisemise või libisemise kontrolli korral.

Rakendustest: veojõud on kriitiline nõue kiirendusele ja tõusude ületamisele nii maanteetranspordis kui ka raudteel. Adheesia ja rehvide või kontaktpinni seisukord, teeolud ja ilm mõjutavad veojõu suurust ning seetõttu ka juhitavust ja turvalisust.