ventilatsioonisüsteemidest

Ventilatsioonisüsteemid on hoonetes kasutatavad mehhanismid, mis tagavad siseõhu vahetuse, kontrollivad niiskustaset ja parandavad sisekliima kvaliteeti. Need jagunevad loomulikuks, mehaaniliseks ja kombineeritud (hübriid) süsteemide vahel. Loomulik ventilatsioon kasutab hoone konstruktsioonist tulenevaid õhu teid ja välisõhu liikumist looduslike tegurite—temperatuurierinevuste ja tuule—mõjul; selle võimsus ja püsivus võivad olla ebastabiilsed. Mehaanilised süsteemid kasutavad ventilaatoreid, kanalite võrku, filtreid ja sageli soojusvahetiteid, et anda sisse ja välja õhuvoog kontrollitult ning energiasäästlikult. Hübriidsed süsteemid kohanduvad välistingimustele ning kombineerivad loomulikku ja mehaanilist õhuvahetust.

Peamised komponendid on välisõhu sisenemiskanalid, sisselaske ja väljalasketorud, ventilaatorid, filtrid, soojusvahetid (HRV/ERV), ning kontroll- ja automaatsüsteemid. Funktsioonide hulka kuuluvad piisava õhuvahetuse tagamine, CO2 ja lõhnade vähendamine, niiskuse kontroll ja saasteosakeste vähendamine ning energiasäästlikkuse parandamine.

Hooldus hõlmab filtrite vahetamist, ventilaatorite ja kanalite puhastamist ning lekete kontrolli, koos regulaarselt läbi viidud süsteemide seadistuste ja toimivuse kontrolliga. Rakendused on laiaulatuslikud: elamud, koolid, kontorid, haiglad ja tööstusruumid, kus on vaja paremat sisekliimat ja energiasäästlikkust.

Standardid ja juhised kehtivad rahvusvaheliste ja piirkondlike nõuete alusel; õhuvahetuse määr ja energiatalitus on keskseid näitajaid ning hooldus jääb oluline osa süsteemi elutsüklist.