veeökosüsteemi

Veeökosüsteem viitab elutseni eli elusorganismide ja nende elupaiga füüsilise keskkonna kooslusele. See hõlmab kõiki vees elavaid elusorganisme, nagu kalad, putukad, taimed, plankton ja mikroorganismid, samuti mitteeluslikke komponente, näiteks vett ennast, lahustunud toitaineid, hapnikku, temperatuuri, valgust ja substraati. Veeökosüsteemid võivad olla väga erineva suurusega, alates väikestest lombikestest kuni tohutute ookeanideni.

Neid liigitatakse tavaliselt suuremateks kategooriateks, nagu mageveeökosüsteemid ja mereökosüsteemid. Mageveeökosüsteemid hõlmavad järvi, jõgesid, ojasid, tiike ja märgalasid, kus soolasisaldus on madal. Mereökosüsteemid hõlmavad ookeane, meresid, korallriffe ja mangrovealasid, kus soolasisaldus on kõrge. Mõlemal tüübil on oma ainulaadsed organismid ja keskkonnatingimused.

Veeökosüsteemid on keerulised ja omavahel seotud. Elusorganismid sõltuvad üksteisest ja oma keskkonnast toidu, varjupaiga ja paljunemise osas. Näiteks kalad söövad väiksemaid organisme, taimed aga kasutavad fotosünteesiks valgust ja toitaineid. Veeökosüsteemide tervis on kriitilise tähtsusega paljudele planeedi protsessidele, sealhulgas veeringlusele, kliimaregulatsioonile ja bioloogilisele mitmekesisusele. Reostus, elupaikade hävitamine ja kliimamuutused võivad kahjustada veeökosüsteeme ja nende funktsioone, mis mõjutavad nii keskkonda kui ka inimeste eluviisi.