valgussüsteemide

Valgussüsteemid on valimiste korraldamise ja hääletuste tulemuste teisendamise reeglid ning mehhanismid, mille abil hääled muudetakse esindajateks. Need süsteemid määravad, kuidas hääled arvestatakse, kuidas mandaadid jaotatakse ning milliseid piiranguid või künniseid kohaldatakse.

Valgussüsteemid jagunevad peamiselt kaheks suureks tüübiks: majoritaarsed süsteemid ja proportsionaalse esindatuse süsteemid. Mõnikord kasutatakse segasüsteeme, mis kombineerivad mõlemaid põhimõtteid.

Majoritaarsed süsteemid püüavad tagada, et võim jaguneb tugevalt piirkondlike võimukandjate vahel. Lihtsa enamuse süsteemides (FPTP) valitakse iga valimisringkonna võitja, kellel on enim hääli. Kahevoorulistes süsteemides teisel voorul osalevad kaks enim hääli kogunud kandidaati, ja võitja saab koha vastavalt etteantud reeglitele, näiteks absoluutse enamushäältega.

Proportsionaalne esindatus jaotab mandaadid vastavalt saadud häälte osakaalule. Sageli kasutatakse nimekirjade süsteeme, kus kandidaadid on parteide nimekirjades. Erinevad mandaatide teisendamise meetodid (D'Hondti, Hare–Niemeyer, Sainte-Laguë) mõjutavad lõplikku jaotust. Avatud nimekirjade korral saavad valijad mõjutada kandidaatide järjestust.

Segasüsteemid ühendavad ringkonnapõhise jaotuse ja proportsionaalse jaotuse elemente. Tavaliselt on kaks häält: üks ringkonna kandidaadile ja teine nimekirjale, ning mandaatide jaotust mõjutab mõlemad.

Eestis kasutatakse peamiselt proportsionaalset esindust avatud nimekirjadega; valimised toimuvad riiklikul ringkonnal ja mandaatide jaotus põhineb peamiselt D'Hondti meetodil. Partidele kehtib riiklik künnis.

Valimissüsteemi valik mõjutab erakondade arvukust, valijate esindatust ja poliitilist kultuuri.