valguspektri

Valguspektri on elektromagnetilise kiirguse spekter, mis kirjeldab valguse intensiivsuse jaotust lainepikkuste kaupa. Enamikul juhtudel tähistab see nähtava valguse spektrit, kuid spekter hõlmab kogu elektromagnetilist kiirgust infrapunast kuni ultraviolettini. Nähtava valguse lainepikkuste vahemik on umbes 380–750 nanomeetrit, kus igal lainepikkusel on eriline värv (punane kuni violett).

Valguspektri tekkimine ja omadused:

- Emissioonispektrum tekin, kui aine kiirgab energiat energianiveerimisest tulenevalt; iga elementil on iseloomulik emissiooni profiil.

- Absorptsioonispektri tekib, kui läbi kiirguse läbib aine ja osa lainepikkustest imendub molekulide või aatomite poolt; see võimaldab aine koostist ja struktuuri tuvastada.

- Kontinuu spekter tekib tihti kuuma keha või kõigi lainepikkuste kattumise korral, samas kui eraldatud spekter ilmneb korduvalt spetsiifiliste energiatasemete tõttu.

Mõõtmine ja kasutamine:

- Spektroskoopia abil kogutakse valgus erinevate lainepikkuste lõikes ja sealt koostatakse spekter; seda tööd teostavad spektromeetrid, prisma ja difraktsioonvõred.

- Rakendused hõlmavad astronoomiat, keemiat, füüsikat, materjaliteadust, meditsiini ja keskkonnauuringuid, kus spekter annab teavet aine koostise, temperatuuri või struktuuri kohta.