valdkonnateadmised

Valdkonnateadmised ehk teadmised konkreetse valdkonna kohta hõlmavad terminoloogiat, standardeid, protsesse, piiranguid ning tavapäraseid töö- ja lahendusviise. Need teadmised võivad olla kirjeldatud faktide, reeglite ja praktikas kogetud kogemuste kaudu ning nad annavad konteksti, mille põhjal probleeme mõista ja lahendada.

Need teadmised on olulised nii inimeste kui ka süsteemide jaoks, sest nad võimaldavad keerukate situatsioonide kiiret ja õiget hindamist ning otsuste langetamist vastavas valdkonnas. Ilma valdkonnateadmisteta võib üldine teadmine olla ebapiisav või sobimatu spetsiifilises kontekstis.

Valdkonnateadmised jagunevad mitmeks tüüpi, sealhulgas deklaratiivne (faktid, mõisted ja reeglid valdkonna kohta), protseduuriline (kuidas konkreetseid ülesandeid täita), kontekstuaalne (seosed ja olukorrad, kus teadmised kehtivad) ning osa teadmisi on tihti tacit ehk rääkimatu ja keeruliselt kõneainele pandav. Tihti on oluline nende esmase jaotuse kõrval ka teadmiste suuline ja dokumenteeritud formaatide kombinatsioon.

Allikad valdkonnateadmisteni ulatuvad ekspertteadmisest ja dokumentatsioonist standardite ja seadusandluse, andme- ja protsessimudelite, ontoloogiate, taksonoomiate ning parimate tavade kogudeni. Esitusviis hõlmab ontoloogiaid, teadmiste graafe, kontrollitud terminoloogiat ja reeglipõhiseid süsteeme, mis aitavad integreerida ja kasutada teadmisi erinevates rakendustes.

Rakenduste hulka kuuluvad tervishoid, finants, tootmine, juriidiline valdkond, tarkvaraarendus ja haridus. Väljakutsed hõlmavad teadmiste ajakohastamist, suurte ja keerukate valdkondade ühilduvust, semantilist standardiseerimist ning varjatud (tacit) teadmiste juurde pääsemist ja talletamist. See valdkond on oluline nii teaduslike süsteemide kui ka äriliste otsuste ja innovatsiooni jaoks.