vahetusteooriat

Vahetusteooria on sotsioloogia ja sotsiaalpsühholoogia teooria, mis käsitleb inimeste käitumist sotsiaalsetes suhetes kui vahetusprotsessi. Selle keskne arusaam on, et inimesed hindavad suhteid vastavalt saadava kasu ja kulude suhtarvule ning teevad otsuseid, et maksimeerida kasu ning minimeerida kulusid. Suhete jätkumist soodustab tasakaal, kus pooled tajuvad, et kasu on võrdselt jaotatud ja suhte kulud on õigustatud. Kui tasakaal viitab tasuvusele, võivad inimesed suhet säilitada; kui mitte, võivad nad suhte lõpetada või muutuda.

Teorias kasutatakse mõisteid nagu kasud (kasumid, tunnustus, emotsionaalne toetus), kulud (aeg, energia, risk) ning tulemused ja alternatiivide hindamine. Võrdlusnivoo (võrdlus tase) ja alternatiivide hindamine kirjeldavad, mida inimesed ootavad suhtluselt ja milliseid valikuid nad peavad võimalikeks. Lisaks rõhutab teooria vastastikuse tasu maksmise normi, mida nimetatakse vastastikuse normiks; inimesed ootavad, et heategusid jaotatakse vastavalt teineteise panusele.

Vahetusteooria on laialdaselt rakendatud romantilistes suhetes, sõprussuhettes, töö- ja organisatsioonisuhetes ning kogukondadevahelistes kontaktides. Selle panus seisneb selles, et see pakub raamistiku, mille abil mõista, miks suhted tekivad, kestavad või lõpevad ning kuidas ressursside ja alternatiivide hindamine mõjutab sotsiaalseid sidemeid.

Kriitikad puudutavad teooria piiratusi emotsioonide ja kultuuriliste tegurite arvestamisel ning väidavad, et see alahindab emotsionaalset sidet, normatiivseid jõude ja võimusuhteid.