väliselektroodist

Väliselektrood on elektriseadme või -süsteemi osa, mis on mõeldud kontakti loomiseks välise keskkonnaga või vooluahelaga, mis ei ole otseselt osa seadme enda sisemisest struktuurist. Seda mõistet kasutatakse laialdaselt erinevates tehnoloogiavaldkondades, sealhulgas meditsiinis, energeetikas ja sidetehnikas.

Meditsiinivaldkonnas viitab väliselektrood sageli elektroodile, mis asetatakse patsiendi naha pinnale või keha välispinnale, et mõõta või stimuleerida bioelektrilisi signaale. Näiteks kasutatakse EKG (elektrokardiogrammi) või EEG (elektroentsefalogrammi) uuringutes nahale kinnitatavaid väliselektroode. Samuti võivad need olla osa stimulaatoritest, kus nad edastavad elektrilisi impulsse keha kudedesse.

Energeetikas võib väliselektrood viidata elektroodile, mis on osa akudest, patareidest või muudest energia salvestamise või teisendamise seadmetest, mis on ette nähtud voolu juhtimiseks välisesse ahelasse. Ka maanduselektroodid, mis ühendavad seadmeid maapinnaga, on väliselektroodide näide, tagades ohutuse ja stabiilsuse.

Sidetehnikas ja antennide puhul on väliselektrood sageli antenni osa, mis kiirgab või võtab vastu elektromagnetlaineid. Samuti võib see olla ühenduspunkt, mis võimaldab seadmel suhelda välise võrguga või teiste seadmetega.

Üldiselt on väliselektroodi põhiülesanne tagada usaldusväärne ja funktsionaalne liides seadme ja selle väliskeskkonna vahel, võimaldades signaalide edastamist, vastuvõtmist või energiavahetust.