uuringukonteksti

Uuringukonteksti viitab uuringu toimumise taustale ja tingimustele, sealhulgas geograafilisele asukohale, ajale, kultuurilisele ja institutsioonilisele kontekstile ning uuritava nähtuse sotsiaalsetele ja ajaloolistele tingimustele. See koondab nii materiaalsed kui mõttelised tegurid, mis võivad mõjutada uurimisobjekti ja selle mõistmist.

Uuringukontekst on oluline, sest see aitab tõlgendada tulemusi, hinnata üldistatavust ja siirdeid erinevatesse olukordadesse. See seob uuringu eesmärgid, valikud meetodite ja andmete allikate ning teadusliku raamistiku vahel, ning võimaldab lugejal mõista piiranguid ja asjakohasust.

Kontekst võib sisaldada järgmisi elemente: koht ja aeg, kus uuring toimus; uuritava rahvuslik, kultuuriline või sotsiaalne taust; valimi iseloom ja suurus; andmeallikad ja andmete kogumise tingimused; organisatsiooniline ja poliitiline raamistik; kirjanduse ja teoreetiline raamistik, mis piiritab käsitlusviise; ning eetilised tingimused ja ligipääs.

Uuringukontekst eristub kirjelduslikkuselt ning on tavaliselt kirjeldatud sissejuhatuses või meetodite osas, et kontekst annaks lugejale viiteid tulemuste kohaldatavusele ja usaldusväärsusele.

Näide: kvalitatiivne uuring tervishoiu kogukonnas võib kirjeldada paiga sotsiaalset ja kultuurilist konteksti, ajastu, keelekasutust ning uurijate rolli; eksperimentaalse uuringu puhul võib kontekst hõlmata labori tingimuste standardiseerimist, seadmete ja protokollide viiteid.