uurimisküsimust

Uurimisküsimus on uurimistöö keskne probleem või küsimus, millele soovitakse vastust leida. See määratleb töö ulatuse, suunab andmete kogumise ja analüüsi ning aitab tulemusi tõlgendada. Uurimisküsimus peab olema selge, konkreetne, teostatav ning asjakohane ning tavaliselt vastatava vastusega, mida saab empiirilikult kontrollida.

Uurimisküsimus toimib fookusena, mis dikteerib kasutatavad meetodid ja andmed ning aitab eristada kirjanduse ülevaates tekkinud teadmiste lünki. See juhib uurimiskäigu planeerimist, valimi suurust ja andmete analüüsimise suunda ning seob tihti teoreetilise tausta ja uuringu praktilised eesmärgid.

Formuleerimine ja tüübid. Uurimisküsimuse vormimine algab teemavalikust ja selle kitsendamisest ühe keskse küsimuseni. Tavaliselt kasutatakse küsimusvorme mis, kuidas või miks ning vajadusel lisatakse alusküsimused. Uurimisküsimused võivad olla kirjeldavad (mida või kui palju nähtusest on olemas), seletavad (mõistete ja mehhanismide tuvastamine) või hindavad (mõju või efekti hindamine) ning neis võib kasutada nii kvalitatiivseid kui kvantitatiivseid lähenemisi.

Kriteeriumid. Uurimisküsimus peaks olema selge ja piiratud, teostatav kättesaadavate andmete ja ressursside kõrval, oluline ning panustav ning eetiliste põhimõtete kohaselt käsitletav. Protsess hõlmab kirjanduse ülevaateid, konteksti määratlemist ning keskse küsimuse ametlikku sõnastamist; vajadusel lisatakse alusküsimused ja (kui sobib) hüpoteesid.

Näide: Kuidas mõjutab kaugtöö töötajate töörahulolu ja produktiivsus erinevates tööstusharudes?