urineerimisprobleeme

Urineerimisprobleemid on laiahaardeline mõiste, mis hõlmab erinevaid sümptomeid urineerimise ajal või selle kontrollimisel. Sümptomid võivad olla sagedane või tungiv vajadus urineerida, öine urineerimine, nõrk või katkendlik uriinivool, uriinipidamatus ning valulik urineerimine või vere ilmnemine uriinis.

Põhjused võivad olla mitmekesised. Infektsioonid (kusepõie või neeru infektsioonid), eesnäärmehaigused (nt suurenemine), diabeet, neerukivid, neuroloogilised seisundid, põie talitlushäired või sulgurlihase probleemid, rasedus ja vananemine. Mõnikord on probleemi põhjustavateks ravimite tarvitamine või ärritavad ained (nt kofeiin, alkohol).

Sümptomite hindamiseks viiakse läbi anamnees, füüsiline läbivaatus ja laboratoorsed uuringud. Sageli tehakse uriiniproov ja uriiniviljelus, vereanalüüs ning vajadusel neerude ja kusepõie pildiuuringud (ultraheli või CT). Urodünaamiline test võib osutuda vajalikuks, kui on tegemist põie funktsiooni häirega.

Ravi keskendub põhjusele. Infektsioonide korral ravitakse antibiootikumidega; üleaktiivse põie korral kasutatakse ravimeid ning põie harjutusi; stressinkontinentsuse puhul on abiks vaagnapõhja tugevdamine ja mõnikord kirurgiline sekkumine; kusekanali obstruktsiooni (nt suurenenud eesnääre) korral võivad olla ravim- või kirurgilised ravivõimalused. Õige ravi määrab arst.

Ennetus ja millal arsti poole pöörduda: piisav vedelikutarbimine, vältida ärritavaid jooke, regulaarsed põie tühjendamise rutiinid ning tervislik kehakaal. Pöörduge arsti poole, kui symptomid püsivad või süvenevad, kui ilmneb veri uriinis, tugev valu või palavik, või kui probleemid tekkisid järsult või lastel või vanematel inimestel.