tüüpimisest

Tüüpimine ehk tüüpide määramine on protsess, mille käigus antakse nähtusele, objektile või andmekogumile sobiv tüüp või kategooria. Tüüpimine aitab struktureerida teadmisi, hõlbustada võrdlust ja võimaldada prognoose. Sõltuvalt kontekstist võib tüüpimisel rõhk olla klassifikatsioonil, identifitseerimisel või eristamisel.

Bioloogias ja meditsiinis hõlmab tüüpimine näiteks veretüüpide, bakteri serotüüpide või HLA-tüüpide määramist ning geneetilise või fenotüüpsete tüüpide kirjeldamist. Informatsiooniteadustes ja teaduslikes uuringutes kasutatakse tüüpimist sageli, et luua tüpoloogiaid või kategooriakavasid ning kaardistada sarnasusi ja erinevusi uuritavate nähtuste vahel. Sotsiaalteadustes tehakse tüübi- või tüüpkategooriate abil näiteks personoloogia, kultuuriliste või organisatsiooniliste tüüpide klassifikatsioone.

Sissejuhatus meetodid sõltuvad valdkonnast: laboratoorsed testid ja serotüüpimine bioloogias; genotüüpimine ja fenotüüpi kirjeldavad meetodid; andmete grupeerimine ja klasterdamine sotsioloogias ning informaatikas tüübide määramine ja tüübisüsteemide kasutamine programmeerimiskeeles. Tüüpimise eesmärk on esiteks selgitada ja võrrelda, teiseks pakkuda praktilisi eeliseid nagu standardiseerimine ja lihtsam suhtlus. Piiranguteks on ühekülgsus, mis võib kaasa tuua stereotüüpsust või lisateabe eiramine.

Seosed mõistetega hõlmavad typoloogiat, serotüüpi, veretüüpimist ja andmetüübistust. Tüüpimine on levinud vahend erinevates teadus- ja praktikavaldkondades.

---