tööõnnetusteni

Tööõnnetusteni on termin, mida kasutatakse tööga seotud õnnetuste tekkimise ja nende ennetamise kontekstis. Tavaliselt mõistetakse sellega olukorda ja sündmuste jada, mis viivad tööõnnetuse või sellega seotud vigastuse, haiguse või varalise kahjujuhtumini. Ehkki standardne igapäevane mõiste on tööõnnetus, kasvab selle sõna käibe all käsitlus tööohutuse süsteemsest järgimisest ja riskide realiseerumisest töökeskkonnas.

Tööõnnetusteni võivad viia nii otsesed, äkilised sündmused kui ka pikaajalised riskid, mis realiseeruvad töökeskkonnas. Levinumad riskid hõlmavad libisemist ja kukkumist, raske või ebavajaliku kehakaalu tõstmist, masinate ja seadmete vahelist ohtu, keemiliste ainete ning elektri kasutamist, halbade töötingimuste ja vähese koolituse mõju ning töövõimetust põhjustavaid väsimust ja inimlikke vigu. Tööandjate ja töötajate vahelises vastutusringis keskendutakse riskide tuvastamisele, hindamisele ja parandavale tegevusele.

Seadusandlus ja järelevalve moodustavad olulise osa tööõnnetusteni. Eestis reguleerivad töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid, korrastavad õnnetuste registreerimist ja uurimist ning annavad juhiseid ennetamiseks Tööturu ja Tööinspektsiooni ning teiste asutuste toel. Riiklikud andmed tööõnnetuste kohta kogutakse ja analüüsitakse, et välja töötada turvalisust suurendavad meetmed ning vähendada sarnaste õnnetuste kordumist.

Ennetus keskendub riskihindamisele, koolitusele, ohutus- ja isikukaitsevahenditele, tööprotseduuride ning hädaolukorraplaanide rakendamisele ning õnnetuste puhul viivitamatule teavitusele ja juurdlusele. Tööõnnetusteni suunavaid tegureid käsitletakse kui võimalik ennetatavaid, mida parandades paraneb töökeskkonna turvalisus ja töötajate tervis.