töötunnid

Töötunnid ehk tööaeg tähistavad aega, mil töötaja on tööandja käsutuses tööülesannete täitmiseks või tööandja korraldusi järgides tööd tegemiseks. Need võivad hõlmata tavapärast tööaega, ületööd ja öötööd ning neid mõõdetakse töösuhete raames koostatud arvestusseadmete või tunnistuste kaudu.

Tavapärane tööaeg jaguneb tavaliselt tavalise tööajaga, ületööga ja öötööga. Tavaline tööaeg on põhiline aeg, mil töötaja teostab tööülesandeid vastavalt lepingule. Ületöö on töö, mis tehakse peale kokkulepitud või seadusega sätestatud tavapärast tööaega. Öötöö toimub ennekõike öise aja jooksul ja on sageli seotud erisustega seoses palgamäärade, puhkeaja ja terviseriskidega.

Eestis on tavaline tööaeg üldjuhul umbes 40 tundi nädalas, sageli jaotatuna viie tööpäeva vahel ning umbes 8 tunni päevas. Täpne jaotus sõltub töösuhetest, kollektiivlepingutest ja tööandja sisekorrareeglitest. Ületöö eest makstakse tavaliselt lisatasu või antakse kompenseeriv aeg vastavalt töölepingu või kollektiivlepingu tingimustele. Öötöö puhul võivad kehtida eritingimused ja tasustused, mis arvestavad tööaegade eripära ja töötajate tervist.

Töötundide arvestus ning tasustamine põhinevad töölepingu seadusel ning vajadusel kohaldatakse kollektiivlepinguid. Tööandja ja töötaja peavad olema teadlikud oma õigustest ja kohustustest seoses tööajaga, puhkeaja nõuetega ning piirangutega töökoormuse kujundamisel. Nende õiguslikud raamistikud tagavad paindlikkuse, kuid samas ka töö- ja tervise kaitse.