töönormid

Töönormid on normatiivsed kriteeriumid, mis määravad, mida töö tegemisel oodatakse ja milliste reeglite alusel see toimub. Need hõlmavad toodangu ja tööaja suhet (tööviljakuse normid), kvaliteedinõudeid (defektide määra), ohutusnõudeid (töökeskkonna ohutusreeglid, isikukaitsevahendid) ning käitumis- ja koostöönorme (täpsus, tähtaegadus, meeskonnatöö). Töönormid võivad olla formaalsed või mitteformaalsed. Formaalsed normid tulenevad seadustest, töökohustustest, kollektiivlepingutest ja ettevõtte sisepoliitikast ning kvaliteedi- ja ohutusstandarditest. Mitteformaalsed normid tulenevad töökoha kultuurist, juhist ja kollektiivsetest ootustest.

Töönormide areng on seotud industrialiseerimise ajaga ja on ajas muutunud: algselt keskenduti produktiivsusele ja tööjaotusele, hiljem lisati kvaliteedijuhtimine, ohutus ning töötaja heaolu. Eestis ning mujal maailmas mõjutavad töönorme riiklikud regulatsioonid, tööandjate organisatsioonid ja ametiühingute kokkulepped. Töönormid mängivad rolli tööplaneerimises, ülesannete jaotuses, tulemuspõhises tasustamises ja töökoormuse reguleerimises.

Kriitika keskmes on liigne surve, kontrolli ja tööseisundi tervikliku heaolu arvestamata jätmine. Seetõttu rõhutatakse vajadust osaluslikkusele normide kujundamisel, paindlikkusele ning töötaja heaolu tagamisel.