tuumafissiooni

Tuumafissioon on protsess, mille käigus aatomituum lõhestub kaheks või enamaks kergemaks tuumaks, vabastades samal ajal suures koguses energiat, neutroneid ja gammakiirgust. See protsess toimub tavaliselt siis, kui raske aatomituum, näiteks uraani-235 või plutooniumi-239, neelab neutroneid. Neutronite neelamine muudab tuuma ebastabiilseks, põhjustades selle lõhestumise.

Iga fissioonireaktsioon vabastab ka täiendavaid neutroneid, mis võivad omakorda põhjustada teiste tuumade lõhestumist. Kui vabanevate neutronite arv on piisav, et tekitada rohkem kui üks uus lõhestumine, tekib ahelreaktsioon. Seda ahelreaktsiooni saab kontrollida tuumareaktorites, kus ahelreaktsiooni kiirust reguleeritakse neutronite imendumise abil. Kontrollimatu ahelreaktsioon võib põhjustada tuumaplahvatuse.

Tuumafissiooni kasutatakse laialdaselt elektrienergia tootmisel tuumajaamades. Lisaks kasutatakse seda teaduslikel eesmärkidel, näiteks radioaktiivsete isotoopide tootmiseks meditsiinis ja tööstuses. Tuumarelvad põhinevad kontrollimatu tuumafissiooni või termotuumasünteesi (fusioon) kasutamisel. Tuumafissiooni energiaallikana uuriti esmakordselt 20. sajandi keskel ning sellel on potentsiaal olla oluline osa maailma tulevasest energiaportfellist.