ahelreaktsiooni

Ahelreaktsiooni, tuntud ka kui ahelreaktioon või ahelreaktsioon, on füüsikaline või keemiline protsess, kus üks reaktioon põhjustab järgmiseid reaktseid, luues ahela, mis võib jätkuda või intensiivsustuda. Selline protsess on levinud nii looduslikes kui ka inimtehnilistes süsteemides.

Füüsikas on ahelreaktsioon tuntud näiteks kiirgusreaktsioonidest, kus üks kiirgusosakese tekitatud reaktioon põhjustab uute osakeste tekke, mis omakorda põhjustavad uusi reaktseid. Näiteks tuumareaktsioonides, näiteks tuumareaktsioonis, tekitatakse uusi neutronisid, mis omakorda põhjustavad uusi tuumareaktsioone, luues ahela, mis võib viia tuumareaktsiooni või tuumareaktsiooni kontrollimata jätkumiseni.

Keemias on ahelreaktsioonid levinud näiteks polümeerisatsiooniprotsessides, kus üks reageeriv molekuli tekitatud radikaal põhjustab uute molekulaarsete sidemete moodustumist, mis omakorda põhjustavad uusi reageerimisi. Ahelreaktsioonid on olulised ka paljudes bioloogilistes protsessides, näiteks signaaltransduktsioonis, kus üks molekulaarne signaal põhjustab järgmiseid signaale, edastades informatsiooni solu sees.

Ahelreaktsioonide kontrollimine on oluline mitmesuguste tehnoloogiate ja tehnoloogiate arengus, näiteks tuumajõu kasutamisel, kus kontrollitavad ahelreaktsioonid võimaldavad tuumareaktori turvalist ja efektiivset töötamist. Samuti on ahelreaktsioonid olulised paljudes keemilistes ja bioloogilistes protsessides, mis võimaldavad kontrollida ja optimeerida nende käiku.