tuletusvorme

Tuletusvormid on keelelised sõnavormid, mis tekivad tüvele lisatud tuletusaffixide abil. Need moodustuvad sõnavara laiendamiseks ja võivad muuta sõna osa lauses; tuletusvormid võivad olla nimed (sõnad), omadussõnad või tegusõnad, ning nende tähendus võib olla seotud, kuid eristuv põhisõna tähendusest.

Tuletusvormide ja infleksioonide eristamine on oluline: infleksioon muudab kõnekujundit, ainsust või ajavormi (kääned, ajaarvamine, kõneviis), samas kui tuletusvormid loovad uut sõnavara ja võivad muuta sõna kategooriat. Tuletusvormingud on sageli jagatud tüüpi: moodustades uusi sõnu päritolu sõnast affixidega ning võimaldades laiemat semantilist seost sõnavaraga.

Sageli esinevad näited on tegusõna tüvest tuletatud nimed ja agentnimed: kasutades sufikse -mine (lugemine; kirjutamine), -ja/-ja või -aja (lugeja, kirjutaja, luuletaja). Näiteks lugema → lugemine (tegevusnimestus), kirjutama → kirjutaja (tegusõnast nimemoodustus), luuletama → luuletaja (poeet).

Tuletusvormide tootlikkus on kõrge ning neid kasutatakse laialdaselt nii vanas kui ka kaasaegses keeles. Uued tuletusvormid võivad kiiresti omandada leksikaalse väärtuse ning tekitada seoseid põhisõna ja selle seotud tähenduste vahel. Tuletusvormide tundmine aitab mõista sõnavara arengut ja sõnade omavahelisi seoseid keeles.