Tuletusvormide

Tuletusvormid on sõnade moodustamisel kasutatavate derivatsioonivormide kogum. Neid tekib, kui baasvormile lisatakse tuletusliiteid, peamiselt suffikse, ning mõnikord prefikseid. Tuletusvormide kaudu tekib uusi sõnu ning sageli muutub sõna laadi või tähendus. Need erinevad inflektiivsetest vormidest, mis väljendavad grammatilisi kategooriaid nagu arv, ainsus, kääned või aeg, ning tavaliselt ei loo need uut leksikaalset mõistet.

Tüüpilised tuletusvormid hõlmavad erinevaid kategooriaid. Verbi baasil luuakse nimisõnu: lugema → lugemine (reading). Verbi baasil luuakse ka agentnimesõnu: kirjutama → kirjutaja (writer). Samuti võivad verbidest või nimedest tekkida teised nimisõnad, näiteks kirjutus (writing) või tõde → tõeline (true). Adjektive sünnivad mõnikord nimisõnadest või omadussõnadest lisades suffikse: juhus → juhuslik (accidental), mõne sõna puhul kasutatakse ka suffixi -line: tõde → tõeline (true).

Tuletusvormid on olulised keele­arenduses ja sõnavara laiendamisel. Need võivad olla väga produtatiivsed, moodustades sageli uusi sõnu, kuid mõned tuletusvormide sufiksid on vähem levinud või piiratud teatavate sõnadega. Tuletusvormidega tegeleb lõputu morfoloogia, mis eristub liites (koostöös) moodustuvatest liitnimedest. Nende vormide mõistmine aitab paremini mõista sõnade tähenduste ja osa­võimaluste muutumist keeles.