tuletusmärksõna

Tuletusmärksõna on keeleteaduses kasutatav mõiste, mis tähistab märksõna, mis on moodustatud algsõnast tuletusprotsessi teel. See tähendab, et märksõna on tekkinud lisades sõnale tuletusliiteid või tehes liitmist, mille tulemusel tekib uus sõna. Tuletusmärksõna on seotud algsõnaga ning tavaliselt kuulub samale tähendusvaldkonnale, kuid võib omandada erineva grammatilise või semantilise funktsiooni.

Moodustamise viisid on peamiselt sufiksatsioon ja liitsõnade teel. Tuletusmärksõna tekib sageli sufiksatsiooni (tuletusliite lisamine, näiteks -lis-, -lik-, -ne-, -lane jne) kaudu ning võib kaasata ka prefikseerimist. Selline moodustamine loob sõnaperede perekondi, kus sõnad jagavad algse mõiste semantilist sidet, kuid võivad vormi või kõneviisi poolest erineda.

Kasutus: tuletusmärksõnu kasutatakse keeleteaduses, sõnaraamatutes ja arvutitöötluses (NLP, otsing, tekstitöötlus). Need aitavad katta semantilisi seoseid ning vormilise varieerumise tõttu tekkivaid variante ja parandada otsingu ning teksti analüüsi tulemuslikkust. Sõnaperekondade kirjeldamisel esitatakse tihti tuletusmärksõnad koos algsõnaga, et luua paremad seosed ja parandada leiduvust.

Seetõttu on tuletusmärksõna mõiste oluline nii leksikograafias kui ka automaatsete keelerakenduste arendamisel. Üldine eesmärk on kirjeldada, kuidas algsõnast moodustatakse uus sõna, mille tähendus ja funktsioon on seotud algse mõistega, kuid mis täidab konkreetset rolli keeles või tekstis.