tsüstiit

Tsüstiit on põie limaskesta põletik ja kuulub alumiste kuseteede infektsioonide hulka. Enamik juhtudest on ägedad bakteriaalsed infektsioonid. Kõige levinum vorm on naistel tekkinud kompaktne tsüstiit; keerulisem ehk komplikeeritud tsüstiit võib tekkida meestel, rasedatel, vanematel inimestel või kui esinevad kusejuhte anatoomilised või funktsionaalsed probleemid.

Etioloogia ja riskifaktorid: peamine patogeen on Escherichia coli; teised võivad olla Klebsiella, Proteus ja Staphylococcus saprophyticus. Riskiteguriteks on seksuaalne aktiivsus, postmenopausaalne östrogeeni defitsiit, diabeet, kusejuhade obstruktsioon või kateteriseerimine, neerukivid ja immuunpuudulikkus.

Sümptomid: kõige tavalisemad on sagedane tung urineerida, põletustunne või valulikkus urineerimisel, sagedased urinatsioonikõrgendused ja suprapubiline valu. Uriin võib olla hägune või verejooksuga. Palavik pole alati olemas, kuid võib viidata püelonefriidile või keerulisele infektsioonile; eakatel inimestel võivad sümptomid olla mittespetsiifilised.

Diagnostika: esmane hind põhineb kliinilisel pildil. Uriiniproov ja dipstick-test võivad näidata leukotsüüte ja nitriite; vajadusel tehakse uriinikultuur, et kinnitada diagnoos ja tuvastada tundlikkus antibiootikumide suhtes, eriti keerulistes või korduvates juhtudel.

Ravi: enamikel juhtudel ravitakse antibiootikumidega. Naistel ilma komplikatsioonideta on tavapärane 3–5-päevane ravikuur (nt nitrofurantoiin, fosfomütsiín või trimetoprim-sulfametoksasool). Meestel ja keerulisel juhtumil võib olla pikem kursus; asümptomaatilise bakteriuuria korral antibiootikume ei anta, välja arvatud rasedatel või immuunpuudulikkusega patsientidel.

Prognoos ja ennetamine: üldiselt hea paranemine antibiootikumide korral; korduv tsüstiit on tavaline. Ennetusnõuanded: piisav vedeliku tarbimine, urineerimine pärast vahekorda, ärritavate ainete vältimine ja mõnel juhul profülaktiline madala annusega antibiootikum korduvatel juhtudel.