tsüklonid

Tsüklonid on suur atmosfäärisüsteemide rühm, mille keskne madalrõhkkeskus tekitab ümberringi pöörlevad õhuvoolud. Madalrõhk tsükloni keskmes on ümbritseva piirkonna suhtes madalam, mis soodustab õhu tõusu, pilvede moodustumist ja sageli sademeid. Pöörlemise suund sõltub poolusest: põhjapoolkeral pöörlevad tsüklonid tavaliselt vastupäeva ja lõunapoolkeral päripäeva.

Ekstratropaalsed tsüklonid arenevad peamiselt mid- ja kõrgematel laiuskraadidel ning nende areng on tihedalt seotud temperatuurikontrasti ja frontaalse süsteemi kujunemisega. Need tsüklonid tekivad frontide vahelise ebavõrdsuse tõttu ning omavad tavaliselt külma ja sooja õhu masside piire, mis liikumisel võivad tekitada tugevat vihma, tuult ja lumesademeid. Okklutsiooni ehk frontide sulandumise korral võivad tsüklonid muutuda üheks keerukamaks süsteemiks.

Troopilised tsüklonid, sageli nimetatud troopilisteks orkaanide, arenevad sooja merepinna kohal, kus suur soojusenergia ja konvektsioon kergitavad õhku ülespoole. Need on healoonilised soojekeskused, millel on tavaliselt warm-core struktuur ja silm keskel. Troopilised tsüklonid võivad intensiivistuda kiiresti ning tekitada tugevaid tuuleid, suurimaid sademeteid ja tormilaineid merepinnal, kui need jõuavad rannikut.

Jälgimine ja mõju: tsükloneid jälgitakse globaalsete meteoroloogiliste teenistuste poolt satelliitide, radarite ja ülâandmete abil ning mudelite abil prognoositakse teekonda ja intensiivsust. Varahoiatused ning valmisolek vähendavad elanike ja majanduse kahjusid, kuna tsüklonid võivad tuua tugeva tuule, ulatuslikud vihma- või lumesademed ning merel tormilainet.