õhuvoolud

Õhuvoolud on õhu massi liikumine nii looduslikes tingimustes atmosfääris kui ka siseruumides. Need voolud mõjutavad ilmastikku, kliimat, õhukvaliteeti ning energiakasutust ehitistes ja transpordis. Õhuvoolusid kujundavad peamiselt temperatuurierinevused ja rõhkude erinevused: soojem õhk on vähem tihe ja tõuseb, jahenev õhk liigub paikade vahet, mis tekitab konvektsiooni. Maa pöörlemine ning maastiku, ookeani ja mere pinna omadused annavad vooludele suuremaulatuslikke mustreid, nagu erinevad tuulevoolud ja õhurõhualade liikumised.

Õhuvoolud võivad olla globaalsemad, mesoskoopilised või lokaalsete tingimuste tulemus. Sõltuvalt asjaoludest eristatakse vabad konvektsioonivooludest ja sunnitud vooludest (nt ventilatsioon või katustelt pärit õhu sissevool). Voolud võivad olla laminaarsed või turbulentsed, mis mõjutab nende segamist ja soojusülekannet. Siseruumides mõjutavad õhuvoolusid hoone arhitektuur, ventilatsioonisüsteemid ja kasutusviisid, mis võib parandada või halvendada termilist mugavust ja õhukvaliteeti.

Mõõtmine ja modelleerimine hõlmavad anemomeetreid ja teisi õhuvoolu mõõteseadmeid ning matemaatilisi lähendusi. Voolu liikumist kirjeldatakse Navier–Stokesi võrranditega; sageli kasutatakse lihtsustatud mudeleid ja teoreetilisi põhimõtteid, nagu energiasäilimise ja Bernoulli tüüpi mõisted, et hinnata kiirusi, suundi ja segunemist.

Oluline on õhuvoolude roll kliimaga seotud protsessides, energiakulus ning tervise ja mugavuse tagamisel nii ilmastiku- kui ka siseruumide kontekstis.