tsitaadimärkide

Tsitaadimärgid, tuntud ka kui jutumärgid, on kirjavahemärgid, mida kasutatakse lausete või sõnade ümber, et tähistada otsest kõnet, tsitaati, pealkirja või et sõna või fraasi rõhutada või kahtluse alla seada.

Eesti keeles kasutatakse enamasti kahte tüüpi tsitaadimärke: ülemisi ja alumisi. Ülemisi tsitaadimärke, mis on kujult nagu kaks koma, kasutatakse enamasti avamisel ja sulgemisel. Näiteks: "Tere," ütles ta. Alumisi tsitaadimärke, mis on kujult nagu kaks koma all, kasutatakse harvem, peamiselt vene ja teiste slaavi keelte mõjutusega tekstides, kuid nende kasutamine pole eesti keeles laialt levinud ega soovitatud.

Tsitaadimärke kasutatakse erinevates kontekstides. Peamine kasutus on otsese kõne tähistamine. Kui kirjutatakse, mida keegi täpselt ütles, pannakse need sõnad tsitaadimärkidesse. Näiteks: Klassijuhataja teatas: "Homme on koolis tähtis üritus." Samuti kasutatakse neid teoste pealkirjade, näiteks raamatute, artiklite, filmide või laulude pealkirjade tähistamiseks. Näiteks: Ta luges huvitavat artiklit pealkirjaga "Eesti ajaloo huviväärsed faktid".

Lisaks otsesele kõnele ja pealkirjadele võivad tsitaadimärgid tähistada ka sõnu või väljendeid, mida kasutatakse teises tähenduses, irooniliselt või kahtluse alla seades. Sellisel juhul võivad tsitaadimärgid näidata, et rääkija ei pruugi nende sõnadega täielikult nõustuda või soovib juhtida tähelepanu selle ebatavalisele kasutusele. Näiteks: Ta väitis, et sai töö eest "väga suure" palga, kuigi oli teada, et see oli minimaalne.

Tsitaadimärkide õige kasutamine aitab muuta teksti selgemaks ja arusaadavamaks, eristades otseseid tsitaate ja pealkirju ülejäänud tekstist.