tsüklivõime

Tsüklivõime on materjali või mehhanismi võime taluda korduvaid koormustsüklit enne lõpppurunemist või liigset deformatsiooni. Tavaliselt seostatakse see mõiste väsimusega ja kirjeldatakse väsimuse eluea ehk mitu tsüklit on võimalik läbi viia antud pinge amplituudiga. Tsüklivõime on oluline inseneride jaoks, kes projekteerivad komponente nagu sillad, hammasrattad ja lennukiosad, kus koormused on korduvad ning võivad kesta pikka aega.

Väsimuse hindamiseks viivad katsetele, kus koormus vaheldub ja tsüklite arv registreeritakse. Kõige levinum kujutis on S-N-kõver (Wöhleri kõver), mis seob pinget amplituudi ja läbitud tsüklite arvu. Paljud materjalid näitavad endurance limit ehk väsimuse piiri: piir, mille all teatud koormus amplituudiga võib korduvkoormusega teostuda ilma lõpppurunemiseta, sõltuvalt temperatuurist ja keskkonnast. Tehnilised standardid ja katsetingimused võivad erineda.

Tsüklivõime sõltub paljudest teguritest: materjal (teras, alumiinium, komposiit), töötlemine ja pinnakvaliteet; geomeetria ja pingekontrastsentratsioon; temperatuur ja keskkond; ning mitme- või ühekordse koormuse olemus. Seetõttu kasutatakse projekteerimisel erinevaid prognoosimeetodeid, nagu Minersi reegel või muud kahjukogunemisel põhinevad mudelid, et hinnata elu ja tagada ohutus.

Tsüklivõimet hinnatakse tööstuses laialdaselt, et suurendada süsteemide usaldusväärsust ja vähendada hooldust. See aitab valida materjale, töötlemist ja pinnaviimistlust ning juhendada arendustegevust väsimustakistuse parandamiseks ning järelevalve ja ennetava hoolduse korraldamiseks.