triglütseriidide

Triglütseriidid on lipiidide rühm, mis koosneb glütseroolist ja kolmest rasvhappe aatomist, moodustades triatsüülglütserooli esterid. Need on organismi peamine pikaajaline energiavarustus ning talletuvad rasvkoes adipotsüütides.

Kehas esinevad kaks peamist triglütseriidide allikat: toidust saadud triglütseriidid imenduvad ja kantakse vereringesse chylomicronite kaudu; maks toodab endogeenseid triglütseriidide sisaldavaid lipoproteiine, peamiselt VLDL-i. Siserõhulises vereplasmas jagunevad triglütseriidid nende lipoproteiinide lammutamisel ning seda protsessi kontrollib lipoproteiin lipaas.

Veres mõõdetakse plasmas triglütseriidide taset, mis kajastab nii toitumist kui ka individuaalset ainevahetust. Uuringutulemuste standardvahemikke väljendatakse tavaliselt milligrammides ühe deciliter kohta (mg/dL) või millimoontides liitri kohta (mmol/L). Tavaline normaalvahemik on tavaliselt alla 150 mg/dL (umbes alla 1,7 mmol/L); väärtused 150–199 mg/dL on piiratult kõrged, 200–499 mg/dL on kõrged ja üle 500 mg/dL on väga kõrged.

Kõrgenenud triglütseriidide tasemed võivad olla seotud suurema pankreatiidi riskiga, eriti eriti kõrgete väärtuste korral, ning võivad märkimisväärselt suurendada südame-veresoonkonna haiguste riskide osakaalu teiste tegurite olemasolul. Lisaks võivad kõrgenenud triglütseriidid peegeldada või kaasneda metaboolse sündroomi, diabeedi või alkoholi liigtarbimisega.

Seire ja muutused elustiilis: triglütseriidide taset langetatakse sageli dieedi ja füüsilise aktiivsuse parandamisega, alkoholi tarbimise vähendamisega ning kehakaalu langetamisega. Vajadusel võivad arstid kaaluda ravimteraapiat, näiteks lipiidide profiili korrigeerivaid ravimeid või omega-3 rasvhappeid.