tootlikkusest

Tootlikkus tähendab toodangu või lisandväärtuse suhet sisenditega ning peegeldab, kui efektiivselt ressursse nagu tööaeg, kapital ja materjalid kasutatakse. Enim kasutatavate mõõdikute hulka kuuluvad tööviljakus, mis näitab toodangu koguse suhet tehtud töötundidega, ning kogutegurite tootlikkus (Total Factor Productivity, TFP), mis hindab lisandväärtuse kasvu ka siis, kui sisendite kogus on sama.

Tootlikkuse mõõtmise peamised näitajad on: tööviljakus ja kogutegurite tootlikkus. Tööviljakus arvutatakse tavaliselt toodangu koguse jagamisel töötundide arvuga. Kogutegurite tootlikkus hindab lisandväärtuse kasvu, mida ei selgitata pelgalt kapitali või tööjõu arvu kasvuga, ning selle mõõtmine kasutab sageli keerukamaid makroökonoomilisi mudeleid, mis võetakse arvesse erinevaid sisendeid. Mõõtmises esinevad piirangud tulenevad andmete kvaliteedist, ajastusest ja definitsioonide erinevustest erinevates riikides ja organisatsioonides.

Determinandid ja mõju: tootlikkust mõjutavad nii materiaalsete kui intellektuaalsete ressursside kvaliteet ja kättesaadavus kui ka tehnoloogia, inimkapital, innovatsioon, organisatsioonilised uuendused ning infrastruktuur. Suurem tootlikkus on tavaliselt seotud kõrgema elatustaseme ja paremate palkadega, suurendades konkurentsivõimet nii ettevõtete kui ka majanduse tasandil.

Rakendus ja poliitika: tootlikkuse tõstmiseks keskendutakse investeeringutele haridusse ja koolitusse, teadus- ja arendustegevusse, infrastruktuuri ning digitaliseerimisele. Ettevõtted parandavad toodete ja protsesside efektiivsust läbi automatiseerimise, teadmiste juhtimise ja paremate regulatsioonide abil.