tootemärgistusele

Tootemärgistusele viitab tootepakenditele või tootega kaasas olevale silte- ja märgistustegevus, mille eesmärk on toote identifitseerimine, teabe edastamine tarbijale ning järelevalveasutustele. Märgistus hõlmab nii kohustuslikku kui ka vabatahtlikku teavet ning võib hõlmata mitmesuguseid valdkondi: kaubamärk ja toote nimi, koostisosade loetelu, netokaal või -maht, säilivus- või kasutusiga, säilitustingimused, allergeenid, päritolu või tootmise riik, partiikood ja tootja või edastaja kontaktandmed. Toidukaubanduses lisandub toitumisalane teave ning allerginite märkimine on tavapärane; kemikaalide ja toodete ohutuse kontekstis rakendatakse asjakohaseid standardeid ning märgistuses võidakse nõuda ka ohtude teatisi või ohutusmärgiseid.

Õiguslik raamistik ja standardid tagavad märgistuse ühtsuse ning tarbija kaitse. Euroopa Liidus on märgistamise aluseks mitmed õigusaktid, sealhulgas toiduteabe määrus (toitumis- ja allergeeniteave), kemikaalide CLP-määrus ning tootekonformiteedi tagamiseks vajalike märgistuste nõuded (näiteks CE-märgistus teatud toodete puhul). Eesti õigus järgib neid suuniseid ning järelevalvet teostavad vastavad ametiasutused, sealhulgas tarbijakaitse ja konkurentsiasutused.

Märgistuslik teave esitatakse tavaliselt lugemisratta ja standardsete identifikaatoritega, nagu GTIN/ UPC ning GS1-baarkoodid, mis hõlbustavad jälgitavust ja jaotust. Digitaalne märgistamine kasvab, võimaldades täiendavat teavet läbi ka QR-koodide või veebilingi. Tootemärgistuse arendamisel pööratakse tähelepanu selgusele, keelelisusele ja tarbijate ligipääsetavusele.