toidukontaktmaterjalide

Toidukontaktmaterjalid on materjalid ja esemed, mis on mõeldud toiduga kokku puutuma või mis võivad sellel kokku puutuda toidu valmistamisel, töötlemisel, pakkimisel, hoidmisel või serveerimisel. Nad võivad toidule eraldada või toidust imada aineid, mistõttu on nende ohutus oluline ning neid juhitakse hoolikalt kontrollimise ja testimise kaudu.

Regulatiivne raamistik põhineb peamiselt Euroopa Liidu õigusaktidel. Olulised on määrus 1935/2004 toiduga kokkupuutes olevate materjalide ja esemete kohta ning konkreetsete materjalide jaoks kehtestatud määrused, sealhulgas plastide jaoks määrus 10/2011. Lisaks kehtivad liikmesriikidele ühtsed migratsiooni piirangud ja testimisnõuded, et tagada, et materjalid ei ohusta toidutarbija tervist.

Migratsioon ja testimine on toidukontaktmaterjalide keskne osa. Üldmigratsioonipiir (OML) on tavapäraselt 10 mg/dm2, kuid üksikkonnad ning konkreetsed ühendid võivad omada erinevaid kriteeriume. Tootjad viivad läbi laboratoorsed migratsioonikatsed erinevates katsetustingimustes, et kinnitada vastavust nii üld- kui eris piiridele. Seda teevad koostisosade ja kohtuvõimalike lekete hindamiseks, kasutades tavaliselt standardtingimusi ja simulatsioonilahuseid.

Tüübid hõlmavad plastid, metallid ja nende sulamid, keraamika ja klaas, paber ja kartong, liimid ning kattekihid, samuti aktiivsed ja intelligentsed pakendid. Lisaks hõlmab valdkond ka annoteeritud dokumentatsiooni, deklaratsiooni vastavusest, ohutusandmeid ning vajadusel sertifikaate ja migratsioonitulemuste aruandeid.

Elutsükkel ja jätkusuutlikkus rõhutavad taaskasutust, ringlussevõttu ja kvaliteedi tagamist kogu tootmis- ja tarneahela vältel, et minimeerida liigset mõju keskkonnale ning tagada toidukaitse ja tarbijate usaldus.