toidujäänused

Toidujäänused viitab mis tahes toiduainete osadele, mis jäävad alles pärast toidu valmistamist, serveerimist või tarbimist. Need võivad hõlmata toiduvalmistamisprotsessis tekkivaid osi, nagu koorikud, seemned, varred või luud, samuti serveerimata või söömata jäänud toitu. Toidujäänused võivad tekkida mitmesugustel põhjustel, sealhulgas sobimatute portsjonite suurus, toiduainete riknemine enne tarbimist või isiklikud eelistused.

Suur osa toidujääkidest on potentsiaalselt söödavad, kuid neid ei tarbita erinevatel põhjustel. Näiteks köögiviljavarte ja -koorikute söömine võib pakkuda täiendavaid toitaineid, kuid neid sageli visatakse ära. Samamoodi võib üle jäänud toitu uuesti kasutada või ümber töödelda, kuid see ei pruugi alati olla praktiline või soovitav.

Toidujääkide tekkimine on märkimisväärne probleem nii toidu raiskamise kui ka keskkonnamõju seisukohast. Liigne toidujäätmete teke aitab kaasa ressurside raiskamisele, mis on seotud toidu tootmise, transpordi ja töötlemisega. Lisaks võib toidujäätmete prügilasse sattumine põhjustada metaani eraldumist, mis on tugev kasvuhoonegaas.

Toidujääkide vähendamiseks ja nendega toimetulekuks on mitmeid strateegiaid. Need hõlmavad paremat planeerimist ja toiduvalmistamist, säilitustehnikaid, et pikendada toidu eluiga, toidu annetamist abivajajatele ja toiduainete kompostimist. Mõnedes kohtades kogutakse toidujääke ka loomasöödaks või anaeroobseks seedimiseks energia tootmiseks. Toidujääkide teema on oluline tarbimiskultuuri ja säästva arengu seisukohast.