toidujääkidest

Toidujäägid viitavad toiduainete osadele või kogustele, mis pärast valmistamist või söömist alles jäävad. Need võivad tekkida erinevatest allikatest, sealhulgas kodumajapidamistest, restoranidest, toitlustusasutustest ja toidutööstusest. Toidujäägid võivad sisaldada kooritud puuvilju ja köögivilju, lihakonte, leivakoorikuid, riisi, makarone ja muud.

Kõrvaldamise osas on toidujääkidel erinevaid võimalusi. Üks levinumaid meetodeid on kompostimine, mille käigus orgaanilised jäätmed lagunevad ja muutuvad mullaks, mida saab kasutada väetisena. Teine võimalus on anaeroobne seedimine, mis toodab biogaasi, mida saab kasutada energiaallikana. Mõnel juhul võidakse toidujääke kasutada ka loomasöödana, tingimusel et need on ohutud ja sobivad loomadele.

Toidujääkide vähendamine on oluline keskkonna seisukohast. Suur hulk toidujäätmeid satub prügilatesse, kus need lagunedes eraldavad kasvuhoonegaase. Seetõttu on oluline püüda toidujääke võimalikult palju ära kasutada või neid keskkonnasõbralikult käidelda. Toidujääkide tekkimist saab vähendada hoolikama planeerimise, õige säilitamise ja toidu valmistamisega nii, et jäätmeid tekiks võimalikult vähe.