testisüsteemides

Testisüsteemid ehk meessoost reproduktiivsüsteem on elundite ja näärmete kogum, mis tegeleb spermatogeneesi ja meessuguhormoonide tootmisega ning osaleb seksuaalses funktsioonis. Põhilised ülesanded on spermatogeneesi toimumine ja testosterooni tootmine, mis tagab viljakuse ning teatud füüsilised ja käitumuslikud omadused.

Anatoomia ja seosed: munandid (testised) paiknevad munandikotis ja vastutavad spermatogenezis. Spermatosoidid liiguvad epididüümisse, kus nad küpsevad ja talletuvad. Siit juhib neid siemenjuha ejakulatsiooni ajal edasi. Tähtsamad lisandid on eesnääre (prostata), siemnepõiekesed (vesiculae seminales) ja bulbouretraalsed näärmed, mis eraldavad vedelikku, moodustades koos spermaga seemnerohu. Välised suguelundid, näiteks peenis, võimaldavad sperma transporti ejakulatsiooni korral.

Funktsioon ja regulatsioon: spermatogenees toimub munandite seminiferous tubulites ja on tugevalt mõjutatav hormonaalselt. GnRH-st lähtuvad LH ja FSH eritumised stimulaatsioonid suunavad testosterooni tootmist Leydigi rakkude poolt (LH) ning spermatogeneesi Sertoli rakkude kaudu (FSH). Testosteroon ning inhibiin annavad negatiivset tagasisidet GnRH-, LH- ja FSH-ssekretsioonile.

Areng ja tervis: puberteet toob kaasa aktiivse spermatogeneesi ja meeste sekundaarsete seksuaalsete omaduste arengu. Viljakust nähakse riske nagu krüptorhidism, varikocele, munandivähk ja eesnäärmehaigused. Õige elustiil ja regulaarsed tervisekontrollid aitavad säilitada testisüsteemide tervist ja viljakust.