tertsiaarvärvideks

Tertsiaarvärvid, tuntud ka kui sekundaarvärvide ja primaarvärvide vahesegud, moodustavad värvispektri olulise osa. Need tekivad, kui segatakse omavahel primaarvärv (punane, kollane, sinine) ja sellele vahetult järgnev sekundaarvärv (oranž, roheline, violett). Tulemuseks on värvitoonid, mis on nimetatud mõlema segatava värvi järgi, näiteks punakasoranž, kollakasroheline või sinakaspruun.

Erinevates värvimudelites, olgu siis aditiivses (RGB – punane, roheline, sinine) või subtraktiivses (CMY – tsüaan, magenta, kollane), tekivad tertsiaarvärvid erinevate valgus- või pigmentide segude kaudu. Aditiivses mudelis segatakse valgusallikaid, subtraktiivses mudelis aga värvipigmente. Praktilises kunstis ja disainis on tertsiaarvärvide mõistmine oluline, et luua rikkalikumaid ja nüansirikkamaid värvipalette. Need aitavad saavutada peenemaid üleminekuid ja keerukamaid värvikombinatsioone, mida primaar- ja sekundaarvärvidega üksikult saavutada ei saa.

Tertsiaarvärvide nimetused võivad veidi erineda sõltuvalt kontekstist ja kultuurilisest taustast, kuid nende loomise põhimõte jääb samaks: primaar- ja sellele lähedase sekundaarvärvi omavaheline segunemine. Nende kasutamine võimaldab kunstnikel ja disaineritel väljendada laiemat emotsionaalset ja visuaalset skaalat.