temperatuuriandurites

Temperatuuriandurid, tuntud ka kui termomeetrid, on seadmed, mis mõõdavad temperatuuri. Need on laialdaselt kasutusel mitmesugustes rakendustes alates kodumasinatest ja autotehnoloogiast kuni tööstusprotsesside ja meditsiiniseadmeteni. Temperatuuriandurite tööpõhimõtted põhinevad erinevatel füüsikalistel omadustel, mis muutuvad sõltuvalt temperatuurist.

Üks levinumaid temperatuuriandurite tüüpe on termistor. Termistorid on takistid, mille takistus muutub oluliselt temperatuuri muutumisel. Negatiivse temperatuurikoefitsiendiga (NTC) termistorite takistus väheneb temperatuuri tõustes, samas kui positiivse temperatuurikoefitsiendiga (PTC) termistorite takistus suureneb. Neid kasutatakse sageli temperatuuri jälgimiseks ja kontrollimiseks.

Teine oluline tüüp on termopaar. Termopaar koosneb kahest erinevast metallist juhtmest, mis on ühest otsast kokku keevitatud. Kui nende kahe juhtme otste vahel on temperatuurierinevus, tekib pinge, mille suurus sõltub temperatuurist ja kasutatud metallidest. Termopaarid on vastupidavad ja sobivad laia temperatuurivahemiku mõõtmiseks, seetõttu kasutatakse neid sageli tööstuses ja teadusuuringutes.

Lisaks termistoritele ja termopaaridele kasutatakse ka RTD (Resistance Temperature Detector) andureid, mis põhinevad metallide takistuse muutumisel temperatuuri mõjul, ja infrapunaandureid, mis mõõdavad esemete poolt kiiratavat infrapunakiirgust temperatuuri määramiseks ilma füüsilise kontaktita. Valik konkreetse temperatuurianduri tüübi osas sõltub nõutavast täpsusest, temperatuurivahemikust, keskkonnatingimustest ja kuludest.