tekstimõistmise

Tekstimõistmine ehk teksti mõistmine on kognitiivne protsess, mille käigus inimene tõlgendab ja mõistab teksti tähendust. See hõlmab mitte ainult sõnade ja lausete tähenduse dekodeerimist, vaid ka sisu, konteksti ning teksti eesmärkide mõistmist. Tekstimõistmine sõltub keelelisest valmisolekust, taustteadmistest ning tähelepanu ja töömälu toimimisest, ning see paraneb kogemuse ja järjepideva lugemise kaudu.

Protsesside tasandil eristatakse semantilist ja struktuurset mõistmist, lausete tähenduse ja teksti süntaksi teadvustamist, infereerimise ja kontekstuaalse jälgimise oskust ning taustteadmiste rakendamist. Lisaks kasutatakse meta-kognitiivseid strateegiaid, nagu oma arusaama hindamine, eesmärkide seire ja lugemistegevuse kohandamine.

Teooriate poolt on olulised bottom-up ja top-down lähenemised ning laialt tuntud Simple View of Reading, mis väidab, et teksti mõistmine sõltub kahest komponendist: dekodeerimisvõime ja keelelisest mõistmisest. Mõlemad komponendid on vajalikud ning tasakaalu puudumine piirab mõistmist.

Hindamine ja hariduslik rakendus keskenduvad teksti mõistmise mõõtmisele erinevate testide ja ülesannete abil. Õppemõõtmed hõlmavad nii sisu mõistmist kui ka infereerimise ja kriitilise mõtlemise oskuste hindamist. Õpetajad rakendavad sekkumisena lugejate strateegiate õpetamist, taustteadmiste arendamist ja struktuuri ning eesmärkide seiret.

Erivajadustega lugejate puhul tekstimõistmise raskused võivad hõlmata düsleksiat, tähelepanuhäireid või töömälu piiranguid. Varase sekkumise, kohandatud õpikeskkonna ja digitaalse sisu abil on võimalik paremini arendada teksti mõistmist ning lugemishindamist.