teeninduslepingute

Teenindusleping on leping, mille alusel teenuseosutaja kohustub osutama ostjale teenust tasu eest. Teenused võivad olla hooldus, IT-tugi, konsulteerimine või muud teenused ning neid võib pakkuda regulaarselt või ühekordselt. Leping keskendub tulemusele või teenindatavale toimivusele, mitte kaupade müügile.

Eesti õigusruumis reguleerib teeninduslepinguid peamiselt võlaõigusseadus (VÕS). Tarbijaga sõlmitud lepingud võivad kuuluda tarbijakaitse seaduse alla ning neil võivad kehtida erikaitsemeetmed. Ärisuhetes võib kohalduda üldine võlaõigus ning osapooled saavad kokku leppida vastutuse piirides ja kahju hüvitamises.

Teeninduslepingu peamised elemendid on: osapooled ja teenuse kirjeldus; teenindustase (SLA) või kvaliteedinõuded; hind ja maksmise tingimused; lepingu tähtaeg ja lõpetamise alused; vastutus ja garantii ning vigade parandamine; konfidentsiaalsus ja andmete töötlemine; intellektuaalomandi õigused töö käigus loodud tulemustele; võimalus kasutada alltöövõtjaid; muudatused hindades ning teavitusnõuded.

Teenindustasemed võivad hõlmata reageerimis- ja parandamismenetlusi, tööaegu ning süsteemi kättesaadavust. Lepingu rikkumisest tulenevad sanktsioonid võivad olla teenindustaseme kompensatsioonid või muud remondimeetmed.

Lepingu lõpetamine võib toimuda tähtajalise lõppemise, rikkumise tõttu või kokkuleppel. Oluline on selgelt määrata lõpetamisteade, andmete tagastamine ja üleminek uuele osutajale. Hea tava on lisada täpne kirjeldus teenuse ulatuse muutuste haldamisest ning andmekaitse ja konfidentsiaalsuse sätted.