tagastussüsteemid

Tagastussüsteemid on jäätmete ringlusse suunamise ja ressursside säästmise eesmärgil loodud mehhanismid, mis võimaldavad tarbijatel kasutatud pakendeid tagasi anda ning suunata need taaskasutusse või ringlusse. Kõige tuntum näide on jookide pakendite deposiidi‑tagastussüsteem, kuid need hõlmavad laiemat pakendite kogumist, taaskasutamist ja ringlussevõttu. Eesmärk on vähendada prügi, suurendada materjalide korduvkasutust ja vähendada toorainete vajadust.

Toimimine põhineb deposiid lisamisel toote hinnale; tagastamisel makstakse tarbijale deposiit tagasi, kui pakend on õigeaegselt tagastatud vastuvõtukohas. Tagastus võib toimuda spetsiaalsetes tagastuspunktides, kauplustes või automaatsetes tagastuspunktides. Tehnilised lahendused hõlmavad barkoodi, RFID‑märgid või muid identifikaatorid, mis võimaldavad pakendi identifitseerimist ja töötlemist. Süsteemi osalised on tootjad, jaemüüjad ning korraldajad või riiklikud ametid, kes korraldavad kogumise ja ringlussevõtu; tarbijad on lõppkasutajad.

Erinevad tüübid on deposiidiga süsteem ja mitte‑deposiidiga süsteemid. Deposiidine süsteem keskendub kasutatud pakendi tagastusele koos rahalise tagasimaksega, samal ajal kui mitte‑deposiidised mudelid võivad pakkuda tagastust läbi keskuste või koostööpunktide ilma rahalise deposiidita. Euroopa Liidus ja teistes piirkondades on tagastussüsteemid seotud jäätmete ja pakendite direktiivide ning laienud tootja vastutuse põhimõtetega; riigid võivad neid rakendada erineval ulatusel ning erinevate hüvedega.

Eelised hõlmavad kõrgemat ringlussevõtu määra, prügi vähenemist ja ressursisäästu; väljakutsed hõlmavad kulusid, logistika keerukust, võimalikke pettuste riske ning süsteemi suuremat koordineerimist ja ühtlustamist riigiti.