tõendusvahemiku

Tõendusvahemik on statistiline mõiste, mis kirjeldab usaldusväärset vahemikku, milles tõenäoliselt asub uuritava populatsiooni tundmatu parameeter, nagu keskmine või proportsioon. See ei ole üks kindel väärtus, vaid pigem intervall. Tõendusvahemik arvutatakse tavaliselt valimiandmete põhjal ja seda iseloomustab kaks peamist elementi: usaldustase ja vahemiku laius.

Usaldustase, sageli väljendatuna protsendina (näiteks 95% tõendusvahemik), näitab, kui sageli tõendusvahemik sisaldaks tegelikku populatsiooniparameetrit, kui sama uuringut korduvalt läbi viidaks. See ei tähenda, et 95% tõenäosusega konkreetne arvutatud vahemik sisaldab parameetrit, vaid pigem seda, et meetod, millega vahemik arvutati, oleks 95% juhtudest edukas.

Vahemiku laius sõltub mitmest tegurist, sealhulgas valimi suurusest ja varieeruvusest. Suurem valimi suurus ja väiksem varieeruvus populatsioonis kipuvad andma kitsama tõendusvahemiku, mis annab täpsema hinnangu parameetri kohta. Kitsam vahemik on tavaliselt soovitud, kuna see viitab suuremale täpsusele. Tõendusvahemikke kasutatakse sageli tulemuste tähendusrikkuse hindamiseks ning otsuste tegemisel, kuna need annavad lisateavet hinnangu ebakindluse kohta.