süüdluse

Süüdlus on nimisõna, mis kirjeldab süüte või vea eest vastutuse omistamist ning selle hinnangut. See hõlmab nii moraalset hinnangut kui ka faktipõhist või seaduslikku vastutust teo eest. Moraalses kontekstis võib süüdlust mõista kui väljastpoolt omistatavat vastutust, samas kui süütunne on sisemine tunne, mis kaasneb süügist või süüpõhise hinnangu valdamisega. Õiguslikus tähenduses peegeldab süüdlus sageli teatud määral vastutust teo eest; kohtupraktikas nähakse süüd või süüdi olemist ning hinnatakse vastutuse ulatust ja raskust.

Süüdluse omistamine ja jaotamine toimuvad erinevates kontekstides: isikusiseses arutelus, meedias, organisatsioonide diskursuses ning õigussüsteemis. Kultuurilised ja õiguslikud traditsioonid mõjutavad, kuidas süüdlust käsitletakse ja kellele või millele see omistatakse. Sõltuvalt kontekstist võib kasutada väljendeid nagu süüdluse jaotamine, süü omistamine või vastutuse kandmine. Seonduvad mõisted on süü (moraalne süü), süüdistus (väide kedagi süüdistada), vastutus ja karistus.

Kokkuvõttes iseloomustab süüdlust hinnanguline ja sageli vahetu vastutuse mõiste, mis ühendab isiku või rühma teo eest vastutuse omistamise ning sellega seotud moraalsed ja/legalised tagajärjed.