süttimisriskide

Süttimisriskide ehk tulekahju tekitamise riskide mõiste hõlmab olukordi ja tegureid, mis võivad põhjustada süüte või tulekahju tekkimist. Need riskid esinevad sageli tööstus-, lao- või tehniliste süsteemidega seotud keskkondades ning võivad tekkida kuumutamisest, sädemest, hõõrdumisest ja statilisest elektrist, samuti tuleohtlike vedelike või gaaside aurude ning kemikaalide reageerimise tõttu.

Põhjused ja allikad hõlmavad kuumutamist kõrgematel temperatuuridel, sädede teket ja hõõrdumist, statilist elektrit ning elektriliste vigade või sädede teket, tuleohtlike vedelike või gaaside aurusid ning kemikaalide keemilist reageerimist.

Riskihindamine hõlmab ohu identifitseerimist, tõenäosuse ja võimaliku kahju suuruse hindamist ning riskimaatriksi kasutamist prioriteetide seadmiseks ja kontrollide määramiseks.

Ennetus ja juhtimine jagunevad insener-tehniliste meetmete, administratiivsete meetmete ja isikukaitsevahendite vahele. Insener-tehnilised meetmed võivad hõlmata sobivat ventilatsiooni, sädemuutuse ja tulekaitse lahendusi ning ohutute materjalide või seadmete kasutamist. Administratiivsed meetmed sisaldavad tööjuhendeid, koolitust, hooldust ja ohutusalaseid kontrolli. Isikukaitse on viimane kaitse, kui teisi kontrollimeetmeid ei ole piisavalt. Oluline on korralik hoiustamine, eristamine ning kemikaalide üksteisega reageerivate ainete eraldi hoidmine, samuti maandamine ja õiged elektrilised ühendused.

Seadus- ja standardid: töökeskkonna ohutuse nõuded kehtivad nii Eesti kui ka Euroopa Liidu tasandil, sealhulgas ATEX-direktiiv ja töötervishoiu ning tööohutuse seadused.

Käitumine avarii korral: kui süttimise oht on ilmnenud, tuleb järgida evakuatsiooni- ja häireprotseduure, kasutada sobivaid kustutajaid ning teavitada juhiseid või vastavaid asutusi.