süsinikaatomiga

Süsinikaatomiga, tuntud ka kui süsinik-14 või radiosüsinik, on radioaktiivne isotoop süsinikust, mille atomtuuma sisaldab kuus protont ja kaheksa neutront. See isotoop moodustub atmosfääri ülemistes kihtides kosmiliste kiirguse mõjul, kus nitrogengaatrid (¹⁴N) omastavad neutroni ja muutuvad süsinikgaatriteks. Süsinikaatomiga on väga väike, umbes 1,2 × 10⁻¹² osakaart atmosfääri süsinikust, kuid selle radioaktiivsus võimaldab seda kasutada teaduslikes uurimustes.

Süsinikaatomiga laguneb beta-misjoniga, muutes end veesüsinikuks (tritsiumiks) ja vabanedes betakiirgusega. Lagunemise poolestusaeg on umbes 5730 aastat, mis teeb sellest sobiva meetodi vanustamise meetodiks, nagu radiometriline süsinikuaeg. See meetod on tuntud ka kui radiometriline süsinikuaegumise meetod (radiocarbon dating), mis võimaldab määrata orgaaniliste materjalide vanust kuni umbes 50 000 aastani tagasi.

Süsinikaatomiga on oluline arheoloogias, geoloogias ja paleoklimatoloogias, kuna see võimaldab uurida vanu orgaanilisi jäänuseid, nagu puit, luud ja kangad. Meetod on ka kasulik paleo-oceanograafias, et uurida mereveesüsiniku tsükli muutusi ajas. Süsinikaatomiga on ka oluline bioloogilistes ja meditsiinilistes uurimustes, näiteks ainevahetuse ja bioloogiliste protsesside uurimisel.

Süsinikaatomiga tekib looduslikult, kuid selle sünteetiline tootmine on ka võimalik, näiteks kiirgusreaktorites. See isotoop on ka kasulik teaduslikes eksperimentides, näiteks massispektromeetrias ja traadereostusanalüüsis. Süsinikaatomiga on aga ka potentsiaalselt ohustav, sest selle radioaktiivsus võib olla kahjulik elusorganismidele, mistõttu tuleb seda käsitleda huvi ja ettevaatlikkusega.