sünkroniseerimisfunktsioon

A sünkroniseerimisfunktsioon on arvutiteaduses kasutatav mehhanism, mis tagab, et mitmed protsessid või lõimed töötavad koordineeritult ja jagavad andmeid turvaliselt. See aitab vältida olukordi, kus mitu protsessi üritavad samaaegselt muuta sama ressursi, mis võib viia vastuolude ja andmete rikkumiseni. Sünkroniseerimisfunktsioonid kasutavad sageli mehhanisme nagu lukud (locks), semaforid (semaphores) või monitorid (monitors) selleks, et piirata juurdepääsu ühiskasutuses olevatele ressurssidele.

Peamine eesmärk on tagada, et operatsioonid, mis on omavahel seotud, sooritatakse kindlas järjekorras või et vaid üks protsess saab korraga töödelda kriitilist sektsiooni, mis on koodi osa, mis ligipääseb jagatud ressurssidele. Ilma sünkroniseerimiseta võib tekkida nn võistlusolukord (race condition), kus lõpptulemus sõltub protsesside täpsest ajastusest, mis on ettearvamatu.

Erinevaid sünkroniseerimisfunktsioone kasutatakse erinevates operatsioonisüsteemides ja programmeerimiskeeltes. Näiteks võib operaatsioonisüsteem pakkuda madala taseme sünkroniseerimisvahendeid, samas kui programmeerimiskeel võib pakkuda kõrgema taseme abstraktsioone. Nende funktsioonide õige kasutamine on kriitilise tähtsusega paralleelsete ja hajutatud süsteemide stabiilsuse ja õigsuse tagamiseks.