söögikordade

Söögikordade all mõistetakse päeva jooksul toimuvat toitumise ajastust: millal süüakse hommikusöök, lõunasöök, õhtusöök ning sageli ka vahepalaid. Mõistet kasutatakse nii koduste rutiinide kui suurte asutuste – koolide, haiglate, lasteaedade ja kinnipidamiskohtade – ajakavade kirjeldamisel. Söögikord viitab ühele söögikorrale ning söögikordade ajakava kirjeldab nende järjestust ja ajastust.

Söögikordade ajakavade sisu ja sagedus võivad kultuuriliselt erineda. Paljudes kultuurides on kolm peamist söögikorda: hommikusöök, lõunasöök ja õhtusöök, sageli kaasnevad vahepalaid või suupisted. Institutsioonid võivad kehtestada rangemad kavad, et tagada toitumusvajaduste katmine ja ühtlane toitlustus. Koolides korraldatakse lõunasöök tavaliselt kindlal ajal; haiglates ja hoolduskeskustes järgib toitumise graafik spetsiifilisi dieete ja söögiajad.

Tervislikul tasemel on söögikordade ajastusel ja toitumisharjumustel oluline seos. Regulaarne söögikordade rütm aitab jaotada kalorid ja toitained kogu päeva jooksul, toetades seedimist, energiataset ja veresuhkru kontrolli. Une- ja ärkveloleku reguleerimisel omab õigeaegne söömine olulist rolli; hiline söömine võib und häirida. Seetõttu on mõistlik kohandada söögikordade aega vastavalt individuaalsele tervisele ja elustiilile.