sõnavormidest

Sõnavormid on sõnade konkreetseid kuju, mida keel kasutab lause tähenduse väljendamiseks. Iga sõnaliik omab oma vormide süsteemi, millega märgitakse grammatillisi suhteid, näiteks käänet, arvu, aega ja kõneviisi. Sõnavormide mõistmine aitab mõista lausete ehitust ja sõnade kokkulepet lauses.

Sõnavormid jagunevad peamiselt nelja suuremasse rühma. Nimisõnade ja asesõnade vormid hõlmavad käänete ja arvu muutumist: need näitavad, millises rollis sõna lauses esineb ning kas ta on ainsus või mitmus. Tegusõnade vormid väljendavad aega (praegune, minevik, tulevik), kõneviisi ja isikut ning arvu; lisaks on finite vormidega mittesõnavormid nagu infinitiiv ja osalised. Omadussõnade ja numeraalide vormid sobituvad nimisõnaga ja võivad esineda astmetena: positiivne, komparatiiv ja superlatiiv.

Mitte-finitivvormid (nagu infinitiiv ja osalised) ei näita isikut ega aega eraldi, vaid toimivad lauses teist moodi ning võivad muuta teiste sõnade tähendust või lause ülesehitust. Sõnavormid on seetõttu keskse tähtsusega märgid keele struktuuris: need võimaldavad väljendada, kes on tegevuses osaline, millal see toimub, ning kuidas erinevad sõnad lauses omavahel kokku sobivad. Sõnavormide tundmine on aluseks korrektsele kirjandusele, kõnele ja keeleõppele.