säilitusprotsesse

Säilitusprotsessid, tuntud ka kui säilitamismeetodid või säilitamine, on mitmesugused tehnikad, mida kasutatakse toiduainete, ravimite, bioloogiliste proovide ja muude materjalide säilivusaegade pikendamiseks, nende kvaliteedi ja ohutuse säilitamiseks aja jooksul. Nende protsesside eesmärk on aeglustada või peatada riknemist põhjustavate mikroorganismide kasvu, ensümaatilist aktiivsust või keemilisi reaktsioone.

Üks levinumaid säilitusprotsesse on jahutamine ja külmutamine. Madalad temperatuurid aeglustavad oluliselt mikroorganismide paljunemist ja ensümaatilisi reaktsioone, samas kui külmutamine võib need protsessid peaaegu täielikult peatada. Kuumtöötlemine, nagu pastöriseerimine ja steriliseerimine, hävitab enamiku mikroorganisme ja inaktiveerib ensüüme, pikendades toiduainete säilivusaega märkimisväärselt.

Teised säilitusprotsessid hõlmavad kuivatamist, mis eemaldab vee, muutes selle mikroorganismide eluks sobimatuks. Soolamine ja suhkrustamine toimivad osmootse rõhu kaudu, tõmmates vee välja mikroorganismidest. Hapendamine kasutab kasulikke mikroorganisme, et toota happeid, mis takistavad kahjulike patogeenide kasvu. Keemiliste säilitusainete lisamine, nagu bensoaadi või sulfitid, pärsib samuti mikroobide tegevust. Lisaks kasutatakse säilitusprotsessidena ka vaakumpakendamist, mis vähendab hapniku kättesaadavust, ja kiirgust, mis hävitab mikroorganisme.