suurtaajuuksisissa

Suurtaajuuksisissa on tehniline mõiste, mida kasutatakse kirjeldamaks raadiotehnika valdkonna kõrgemaid taajuusi. Tavaliselt tähistab see 3–30 MHz suurte raadiotaajuuste piirkonda, mille lainepikkus on umbes 100 meetrist 10 meetrini. Selle vahemiku nähtused ja seadmed∙ on olulised nii amatöör- kui ka korralduslikus ja аuto­matiivses sidepraktikas ning teaduslikes rakendustes.

Propagatsioon ja omadused

Suurtaajuuksisissa signaalidel on iseloomulikud omadused: need võivad peegelduda ionosfääri ja võimaldada kaugsidet üle suurte vahemaade, kuid samaaegselt on side tundlik ilmastikutingimustele, päikesefüüsile ja geomagnetilisele aktiivsusele. Päevas ja öösel toimuvad erinevad propolatsiooni režiimid ning signaali kvaliteet võib muutuda. Seintele märkimisväärne on mür, man-made häired ja erinevad interferenceallikad, mis piiravad kasutusvõimalusi.

Rakendused ja tehnika

Suurtaajuuksisissa kasutatakse lühilaine raadioside, rahvusvahelist side, amatöörraadiot ning mõnel juhul ka teisi valdkondi nagu diplomaatiline või valitsuse side. Traditsiooniliselt on HF-levinemisel kasutusel erinevad modulaatsioonid, sealhulgas AM, SSB ja CW, ning sobivad antennid võivad olla pikk- või dipool- või maapinnale kinnitatud kombineeritud süsteemid. Seadmete valik hõlmab vastuvõtjaid, saatjaid ning filtreid, mis on suunatud HF-ruumi eripäradele.

Piirangud ja reguleerimine

HF-sides on olulised piirangud: propagaatsiooniline ebakindlus, mür ja tihe konkurents sagedusressursite üle. Enamikus riikides reguleeritakse HF-kasutust litsentside, sagedusjaotuste ja jõu/piirangute alusel ning n-õuete järgimine on vajalik.

Seotud mõisted

Elektromagnetlained, raadiogezicht, ITU regulaatsioon ning lühilaine ja amatuurraadio kontekstis.