modulaatsioonid

Modulatsioonid on protsess, mille käigus ühe signaali omadusi (näiteks amplituudi, sagedust või faasi) muudetakse teise signaali, kandja ehk modulaatorsignaali abil. Selle peamine eesmärk on teabe edastamine. Modulatsioon võimaldab raadiosides, telekommunikatsioonis ja paljudes muudes rakendustes informatsiooni kanda üle pikemate vahemaade.

Peamised modulatsioonitüübid on amplituudmodulatsioon (AM), sagedusmodulatsioon (FM) ja faasmodulatsioon (PM). AM-is muudetakse kandja amplituudi vastavalt modulleeriva signaali väärtusele, sagedus aga jääb konstantseks. FM-is muudetakse kandja sagedust modulleeriva signaali järgi, amplituud aga püsib muutumatuna. PM-is varieeritakse kandja faasi vastavalt modulleeriva signaali muutustele.

Digitaalses maailmas kasutatakse sageli digitaalseid modulatsioonitehnikaid, nagu näiteks amplituudklahvlülitus (ASK), sagedusklahvlülitus (FSK) ja faasiklahvlülitus (PSK), samuti nende kombinatsioone, nagu kvadratuuramplituudmodulatsioon (QAM). Need meetodid teisendavad digitaalseid andmeid (bitijadasid) analoogseteks signaalideks, mida saab edastada. Modulatsiooni ja demodulatsiooni (vastupidine protsess, mis taastab algse info) kasutamine on tänapäevaste kommunikatsioonisüsteemide alus.