suunamisprotsesse

Suunamisprotsessid, tuntud ka kui tsunami tekkeprotsessid, kirjeldavad geoloogilisi ja füüsilisi sündmusi, mis põhjustavad hiigellainete ehk tsunamide tekke. Need protsessid algavad enamasti veealuste maavärinatega, kus tektoonilised plaadid järsult nihkuvad ja liigutavad suurt hulka merepõhja. See järsk liikumine surub või tõmbab enda ümber olevat veemassi, tekitades esialgse lainetuse.

Peale maavärinate võivad suunamisprotsesse käivitada ka suured veealused maalihetesündmused, vulkaanipursked või meteoriidikokkupõrked ookeaniga. Veealused maalihted, kus mägede küljed vajuvad ookeani, võivad korraga vallandada tohutu hulga vett. Vulkaanipursked, eriti need, mis hõlmavad merealuseid vulkaane või põhjustavad rannikuvaringuid merre, samuti genereerivad tsunamisid. Vähem levinud, kuid potentsiaalselt katastroofiline põhjus on suurte taevakehade kokkupõrge ookeaniga, mis võib tekitada planeedisüsteemi haaravaid laineid.

Tekkinud algne lainetus levib ookeanil kiirusega, mis võib ületada 800 kilomeetrit tunnis. Sügavas vees on tsunami lainepikkus väga suur ja kõrgus väike, mistõttu on seda laevalt raske märgata. Lähenedes madalamale rannikualale, aeglustub laine, kuid selle energia kontsentreerub, põhjustades lainekõrguse drastilist kasvu. Rannikule jõudes võib tsunami avalduda mitte ainult ühe suure lainena, vaid ka mitmete lainete seeriana, mille vahele jääb aega.