sundtäitmine

Sundtäitmine on Eesti õigussüsteemis riikliku jõuga teostatav menetlus, mille eesmärk on tagada kohtuotsuse, notariaalse toimingu või administratiivse akti alusel tekkinud kohustuse täitmine, kui kohustust ei täideta vabatahtlikult. See hõlmab nii rahaliste kui mitterahaliste kohustuste täitmist.

Seaduslik alus on Täitemenetluse seadus. Täitmine algab tavaliselt võlausaldaja taotluse alusel täiteasutusele, kui kohustuse täitmata jätmine on kindlaks tehtud. Võlgnik peab saama teate menetluse alustamisest ning tal on võimalus esitada vastuväiteid ja kasutada õiguskaitsevahendeid. Vajadusel määratakse maksegraafik või võlgniku majanduslike raskuste korral leevendus.

Rahaliste kohustuste täitmise korral võivad täiteasutused võtta täitmise alla võlgniku palga, sissetulekud, pangakontod ja muud varalised õigused ning vajadusel vara realiseerida. Mitterahaliselt kohustused võivad kaasa tuua korraldusi täita või keelata teatud tegevusi ning täiteasutus võib võtta meetmeid, et kohustus täidetaks.

Menetlus lõpeb pärast kohustuse täitmist või kui kohus või täiteasutus lõpetab menetluse. Võlgnikul ja kreeditoril on menetluse ajal võimalik esitada taotlusi ning kasutada apellatsiooni- või muude õiguskaitsevahendite võimekust. Täitemenetluse detailid on reguleeritud Täitemenetluse seadusega.